Kultuuriminister Piret Hartman (SDE) teatas, et ei pea võimalikuks toetada Viimsi ja Jõhvi jalgpalli sisehallide rahastamist.
“Paraku peame teile teatama, et arvestades riigieelarve pingelist seisu ning riigieelarve läbirääkimiste käigus toimunud arutelusid, ei ole võimalik riigil leida täiendavaid toetusvahendeid 2023. aasta riigieelarvest jalgpallihallide rajamiseks juba 2022. aastal eraldatud 1,5 miljonile eurole,” kirjutas Hartman on vastuskirjas nii Viimsi vallavanemale Illar Lemettile kui ka Jõhvi vallavanemale Maris Toomelile.
“Mõistame, et ehitushindade kallinemise tõttu on jalgpallihalli projekt läinud plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks ning see paneb teie omavalitsuse keerukasse olukorda. Loodame, et leiate siiski võimaluse jalgpallihalli rajamiseks, sest kahtlemata puudutab see väga suurt hulka noori harrastajaid,” lisas Hartman.
Hartman palus vallavanem 31. oktoobriks teada anda, kas vallad plaanivad juba olemasoleva toetuse põhjal jalgpallihallide projektidega edasi minna.
Jalgpalliliit: jalgpallihallid on hädavajalikud
ERR küsis Eesti Jalgpalliliidult, kas nemad näevad võimalust jalgpallihallide rajamiseks rahaliselt appi tulla.
“Sarnaselt teiste spordialaliitudega sellises mahus investeeringuteks meil rahaline võimekus puudub. Seetõttu on tavapärane, et sporditaristut rajavad kohalikud omavalitsused ja riik,” vastas jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme.
Nõmme märkis, et kui jalgpallihallid jäävad rajamata, siis vähendab see Eesti noorte jalgpallurite treenimisvõimalusi.
“Jalgpall on Eestis kõige harrastatum spordiala, aga sellel puuduvad praegu aastaringsed harrastamise võimalused. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui Eestis käib noor jalgpallur kümme aastat trennis, siis tegelikult saab ta jalgpallioskusi umbes seitsme ja poole aasta jagu. Ülejäänud aja on väljakud meie klimaatilistes oludes mängukõlbmatud, sest need on kaetud lume ja jääga. Samal ajal on konkureerivates riikides võimalik aastaringselt treenida ja mängijate areng on selle võrra kiirem,” rääkis Nõmme.
– Jalgpallihallide rajamise teine oluline tegur on Nõmme sõnul liikumisharjumuse loomine.
“Kuna jalgpall on kõige harrastatum spordiala, siis hallide ehitamine on vajalik, et noortele luua eeldus järjepideva liikumisharjumuse tekkeks. Kui talvekuudel tekib jalgpalli mängimisest paus, mõjub see halvasti nende harjumuste loomisele. Kusjuures liikumisharjumuste tekitamine on ka kohalike omavalitsuste ja riigi üks oluline ülesanne,” lausus ta. Nõmme ütles, et jalgpall teiste spordialadega võrreldes ebavõrdses seisus, sest teistele spordialadele on riik ja kohalikud omavalitsused juba loonud tingimused aastaringseks harrastamiseks. “Selliste tingimuste loomine on ka jalgpallile hädavajalik,” ütles Nõmme.
Источник https://www.err.ee/1608724300/hartman-ei-nae-voimalust-jalgpallihallide-rahastamist-toetada
